A. INJONGO YEMANYUWALI
Injongo yalemanyuwali kweluleka baholi bendzabuko emsebentini wabo ekwenteni kuphatfwa kwemtsetfo kufinyeleleke kakhulu uma basebenta njengebafungisi betifungo kanye nekubeka phasi tinchubo lekumele kutsi tilandzelelwe ekuphatfweni kwesifungo nobe kuvunyiswa, kwentiwa kwesitsembiso nobe kwentiwa kwebufakazi kanye nekucinisekiswa kwemiculu.
B. BAHOLI BENDZABUKO NJENGETIKHULU TEKUTHULA:
Boholi bendzabuko njengetikhulu tekuthula, futsi ngako-ke banalamandla lalandzelako:
a Emandla ekubopha ngaphandle kwencwadzi yekubopha: umuntfu, lowenta nobe lozama kwenta licala; lona lekacabanga kutsi ubalekile nobe wetame kubaleka kuboshwa ngalokusemtsetfweni; umuntfu lotfolakala aphetse kwekuphula endlini nobe kwekuphula timoti; umuntfu lotfolakala anemphahla lokubonakalako kutsi tintjontjiwe nobe titfolwe ngendlela lengakatsembeki; umuntfu lotfolakala ebusuku etahlakalweni letakha sisekelo sekusolela kutsi lomuntfu wente licala nobe usatawenta licala; umuntfu loselelwa kutsi untjontje imfuyo njlnjl, futsi b Emandla ekukhipha incwadzi yekubopha
C. BAHOLI BENDZABUKO NJENGEBAFUNGISI:
Bonkhe baholi bendzabuko batikhulu tekuthula futsi ngako-ke bangebafungisi ngemandla esikhundla sabo. Umfungisi ngekwesikhundla sakhe ngumuntfu lona ngenca yelihhovisi nobe sikhundla lesiphetfwe ngulowo muntfu. Uvele abe ngumfungisi. Uma labanye bantfu kumele bafake ticelo kuNdvuna yeTebulungiswa kanye nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo kukhetfwa njengabafungisi, baholi bendzabuko abafaki sicelo. Uma bafungisi baniketwa titifiketi tekukhetfwa, umfungisi ngekwesikhundla sakhe akadzingi sitifiketi, ngobe unesitifiketi selihhovisi nobe sikhundla lasiphetse.
D. UMSEBENTI WEMFUNGISI:
Umfungisi ukhetfwa endzaweni letsite futsi usebenta kuphela kuleso sikhundla endzaweni lapho akhetfwe khona. Umsebenti wemfungisi kutsi asite emalunga emphakatsi wendzawo ngekwenta sifungo nobe kuvuma nobe kwenta sitsembiso nobe kwenta bufakazi kunobe ngumuphi umuntfu. Lomunye umsebenti wemfungisi, kuvumisa emakhophi emiculu njengemakhophi leliciniso yemiculu cobo. Kute imali lebitwako ekwenteni umsebenti wekufungisa. Kwentisa titsembiso nobe kuvumisa imiculu. Umfungisi akakavunyelwa kwentisa sifungo nobe kwentisa sicinisekisa lesihlobene nentfo lefaka yena phakatsi. Sizatfu kutsi umuntfu lekafakazisako kumele angabi nekukhetsa mayelana nendzaba lecuketfwe encwadzini lefungelwe kute kutsi fakazi akhululeke kunobe ngabe yini lecuketfwe encwadzini lefungelwe. Lomsebenti lowentiwa bafungisi, wenta kutsi kungabi nesidzingo sekutsi bantfu bahambe libanga lelidze kuya esiteshini semaphoyisa lesisedvute nobe ehhovisi lamantji kutfola lusito.
E. NGABE YINI LENGENTIWA UMA NGABE UMHOLI WENDZABUKO ANGEKHO ESIMENI SEKUSEBENTA NJENGEMFUNGISI:
Uma ngabe umholi wendzabuko, ngenca yemisebenti letsite nobe ngaletinye tizatfu, angakhoni kusebenta njengemfungisi, mabhalane nobe lomunye umholi wemphakatsi lovunyelwe ngumholi wendzabuko, angaba ngumfungisi kuleyo ndzawo, kuphela uma akhetfwe yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.
Kute kutsi ukhetfwe yiNdvuna yeTebulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo lenchubo lelandzelako iyalandzelwa:
Emafomu esicelo (J5) ayatfolakala ehhovisini lamantji. Lelifomu licuketse emakhasi lasitfupha. Lamakhasi lasihlanu ekucala kumele agcwaliswe ngumuntfu lofaka sicelo kantsi lelikhasi lekugcina ligcwaliswa yimantji lekumele kutsi yente tincomo kulesicelo. Loku kusho kutsi umuntfu lofaka sicelo kumele aphendvule imibuto yamantji, lelungiselelwe nguMabhalane weNkhantolo yeMphakatsi. Lapho khona kungumabhalane wemholi wendzabuko nobe ngumuphi umholi wemphakatsi lovunyelwe ngumholi wendzabuko, kubalulekile kutsi kube khona incwadzi yesincomo levela kumholi wendzabuko, lepheleketela sicelo. Mantji utawubese utfumela lelifomu lesicelo kanye nencwadzi yesincomo kuliTiko leTebulungiswa kanye nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo. Basebenti beliTiko leTebulungiswa kanye nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo batawusebenta ngalesicelo kuze kufike lapho liSekela leNdvuna / iNdvuna nobe titfunywa, letivame kuba ngemalunga eliTiko lasetikhundleni letisetulu tikhetse umuntfu lofake sicelo. Sitifiketi sitfunyelwa emuva kumantji lotasindlulisela kumuntfu lofake sicelo.
F. INCHUBO YEKUFUNGISA NOBE KUVUMISA:
Fakazi (lomuntfu lowente incwadzi yesifungo) angaya kumfungisi nencwadzi yesifungo, kutsi ayowenta sifungo nobe kuvunyiswa. Umfungisi kumele abute umfungi lemibuto lelandzelako:
i Ngabe uyati nobe uyakuvisisa lokucuketfwe ngulesifungo;
ii Ngabe unako kungabata kwenta lesifungo lesibhaliwe; futsi iii Ngabe utsatsa lesifungo lesibhaliwe njengesibopho enhlitiyweni yakhe.
Sifungo lesibhaliwe sentiwa ngekutsi kwentiwe umfungi kutsi akhulume lamavi lalandzelako: ?Ngiyafunga kutsi loku lokucuketfwe ngulesifungo kulicinisa, Nkhulunkhulu ngisite.? Umfungi utawucelwa kutsi aphakamise sandla sakhe sesekudla kute kutsi inte lesifungo.
Lapho khona umfungi avuma kutsi uaykuvisisa lokucuketfwe ngulesifungo futsi atjele umfungisi uyangabata kwenta lesifungo nobe atjele umfungisi kutsi ucabanga kutsi lesifungo asimbophi enhltiyweni yakhe, umfungisi utawuvunyiswa. Kuvunyiswa kwentiwa ngekutsi kwentiwe umfungi kutsi akhulume lamavi lalandzelako: ?Ngiyacinisekisa kutsi loku lokucuketfwe kulesifungo kulicinisa.?
Umfungi kumele asayine sifungo phambi kwemfungisi. Lapho khona umfungi angakhoni kubhala, umfungi lonjalo kumele kutsi afake imaki ekugcineni kwesifungo, kumele ente loko ngaphambi kwemfungisi. Uma ngabe umfungisi angatsembi likhono lemfungi lekubhala, utawudzinga kutsi lokungakhoni kubhala kucinisekiswe ekugcineni kwesifungo ngumuntfu lomunye lotsembekile.
Uma ngabe umfungi asayinile nobe afake imaki, umfungisi utawucinisekisa kutsi umfungi uvumile kutsi uyakuvisisa loku lokucuketfwe sifungo futsi utawubala INDLELA, INDZAWO, kanye neLUSUKU lokwenta leso sifungo. Umfungisi utawusayina sifungo futsi abhale ligama lakhe leliphelele kanye nelikheli labhizinisi ngaphasi kwesayini yakhe, futsi asho sikhundla sakhe kanye nendzawo lasebentela kuyo nobe lihhovisi leliphetfwe nguye. ?Likheli lebhizinisi? kushiwo likheli lendzawo kodvwa hhayi likheli leliposi.
Titembu tihlala tilungile tikhona kutsi titewusita bafungisi kutsi bente umsebenti wekufungisa nobe kuvumisa ngaphandle kwekucitsa sikhatsi.
G. INCHUBO YEKUVUMISA IMICULU:
Ikhophi yemculu lekumele kutsi ucinisekiswe njengekhophi yelicinisa lemculu welucobo, kumele ucatsaniswe nemculu welucobo futsi kumele kucinisekiswe kutsi lemiculu lembili iyafanana mbamba. Uma ngabe umfungisi acinisekisile kutsi lekhophi ilicinisa lemculu welucobo mbamba futsi kute tingucuko letingakavunyelwa letentiwe, umfungisi kumele kumele abhale phasi nobe ashaye sitembu kutsi uyacinisekisa kutsi lomculu yikhophi lelicinisa yemculu welucobo futsi kute tinkhomba tekutsi umculu welucobo untjintjwe ngumuntfu longakavunyelwa. Ngako-ke umfungisi kumele isayine futsi aphindze abhale ligama, sikhundla, imininingwane yekuchumana kanye nelusuku. Sitembu lesihlala silungile sikhona kuvumisa imiculu.
H. KUNGENELELA KWEMTSETFO
Uma ngabe sifungo nobe kuvuma kwentiwa kahle ngendlela lehleliwe, futsi leyo indzab iye enkhantolo, incwadzi yesifungo angeke isebente futsi ingaba nemitselela lemibi kakhulu njengasemacaleni ebugebengu, kungaholela kutsi umsolwa atfolwe anganacala.
Uma ngabe umfungi abone kutsi lomuntfu lowenta sitatimende, bekangafuni kwenta sifungo, kumele kutsi umfungisi angasenti lesifungo. Kuke kwaba khona licala lapho umsolwa waboshwa ngaphasi kweMtsetfo wekuPhepha kwangeKhatsi, kwatsi emva kwekutsi abanjwe afakwe eluvalwelweni nekubutwa imibuto, aphocelelwa liphoyisa kutsi etfule bufakazi ngaphambi kwemfungisi. Inkhantolo yabeka eceleni sigwebo ngalesikhatsi kutfolwak utsi umsolelwa wentiswa ngenkhani kutsi etfule bufakazi ngaphambi kwemfungisi.
Kulicala kwenta sitatimende lesimanga wati kutsi singemanga encwadzini yesifungo. Kuvuma nobe kufunga nobe bufakazi, ngekuya ngekutsi sitatimende lesingemanga sifakiwe kumculu, licinisa lakhona uma ngabe lifungelwe, licinisekisiwe, nobe lifakazelwe ngaphambi kwemuntfu lohlonyiswe ngumtsetfo kutsi ente tifungo nobe afungise nobe afakazise.
Kusikhalo sesigwebo sekundlula litubane lelibekiwe enkhantolo yamantji, kutfolwe kutsi incwadzi lefungelwe leyentiwe liphoyisa lemgwaco ngesikalo lesisetjentiswe kukala litubane, beyingasilo licinisa ngobe umfungisi wehluke kulandzela tidzingo tekufungisa, ngekwenta loku:
i ngekwehluleka kusayina sifungo kanye nekubhala ligama lakhe leliphelele kanye nelikheli lebhizinisi ngaphasi kwesayini yakhe, kanye ii nekwehluleka kusho sikhundla sakhe nendzawo lasebentela kuyo nobe nelihhovisi leliphetfwe nguye uma asebenta ngekwesikhundla.
Sikhalo salesigwebo saphumelela
Umfungisi lofakazisa tincwadzi tesifung kudzingakala kutsi kutsi angabi nebuhlobo futsi angakhetsi futsi angahlobani nelihhovisi lekwentiwe kulo lencwadzi yesifungo. Ecaleni lapho ummeli asebentisana nalomunye, wasebenta njengemfungisi wemlingani wakhe, kwatfolakala kutsi akakhweshi ngalokuphelele futsi uyangena naye kulelicala. Inkhantolo yayalela kutsi lencwadzi lefungelwe ifugniswe kabusha ngaphambi kwemfungisi lofanele.
Uma ngabe emakhaphi emiculu angakacinisekiswa kahe njengemakhophi elicinisa emculu welucobo, lomfungisi locinisekise lomculu, angatitfola asenkhantolo njengemsolelwa wesibili ngekusita umuntfu kutsi ente inkhohlakalo nobe njengafakazi wekuniketa bufakazi bemiculu yemanga.
I. LOKUPHATSELENE NETIMALI
Titembu letihlala tilungela tekusetjentiswa baholi bendzabuko njengebafungisi, kanye ne-inkhi ledzingekile, angeke kuniketwe nguHulumende. Loku kumele kutfolwe ngumholi ngemali yakhe.
J. TITEMBU
Kwentiwa kwesifungo nobe kuvumisa:
Ngiyacinisekisa kutsi ngaphambi kwekwenta lesifungo nobe kuvumisa, ngibute umfungi lemibuto lelandzelako futsi ngabhala phasi timphendvulo takhe phambi kwakhe:
Ngabe uyakwati futsi uyakuvisisa loku lokucuketfwe ngulesifungo?
IMPHENDVULO:??????????????.
Ngabe unako lokunye kungabata ekwenteni lesifungo?
IMPHENDVULO:??????????????.
Ngabe lesifungo usitsatsa njengalesikubophako ehlitiyweni yakho?
IMPHENDVULO:??????????????..
Ngabe uyafuna kuvunyiswa?
IMPHENDVULO:??????????????..
Ngiyacinisekisa kutsi umfungi uvumile kutsi uyakwati futsi uyakuvisisa loku lokucuketfwe ngulesifungo, lesifungiswe/ lesicinisekiswe ngaphambi kwami kanye nesayini yemfungi/umbhalo wesitfupha/imaki yentiwe phambi kwami
Isayini emagama lagcwele
Umfungisi
Umsebenti ???????????????????. ngekwesikhundla: IRIPHABLIKI YENINGIZIMU AFRIKA
Lusuku??????????????..
Indzawo??????????????
Likheli leBhizinisi????????????????????????????.
Kucinisekiswa kwemiCulu:
IKHOPHI YELICINISA LECINISEKISIWE YEMCULU WELUCOBO. KUTE TINKHOMBA TEKUTSI UMCULU WELUCOBO UNTJINTJWE NGEBANTFU LABANGANAMVUME.
Umsebenti ????????????????????.ngekwesikhundla: iRiphabliki yeNingizimu Afrika
Lusuku????????????????????
Indzawo???????????????????.
Likheli leBhizinisi???????????????????????????????????????????????????????????????????????????????????.
Umfungisi
Isayini Emagama laphelele
K. IMITSETFO LEVUMELAKO
i Sikhundla sebaholi bendzabuko njengebafungisi ngekwesikhundla semsebenti: Satiso saHulumende No. R. 1180 sangamhlaka 17 Novemba 2000
ii Kukhetfwa kwebafungisi: Sigaba 51 seMtsetfo weBalungiswa bekuthula kanye neBafungisi, 1963 uMtsetfo No. 16 wanga 1963.
iii Sikhundla sebafungisi ngekwesikhundla : Sigaba 6 seMtsetfo weBalungiswa bekuthula kanye neBafungisi, 1963 uMtsetfo No. 16 wanga-1963.
vi Kumenyetelwa kwebantfu labatsite njengebaGcini bekuthula: Sigaba 334 seMtsetfo weNchubo yeBugebengu, 1977 uMtsetfo No. 51 wanga-1977.
vii Kuboshwa sikhulu sekuthula ngaphandle kwencwadzi yekubopha: Sigaba 40 seMtsetfo weNchubo yeBugebengu, 1977 uMtsetfo No. 51 wanga-1977.
viii Kukhishwa kwetincwadzi tekubopha kwetikhulu tekuthula: Sigaba 44 seMtsetfo weNchubo yeBugebengu, 1977 uMtsetfo No. 51 wanga-1977.
L. IMICULU LETSEKELETELWE (TITSELEKETELO)
EMAKHOPHI ALEMICULU LELANDZELAKO ATSELEKETELWE KUTE KUTFOLWE LWATI KUWO:
i SIKHUNDLA SEBAHOLI BENDZABUKO NJENGEBAFUNGISI NGEKWESIKHUNDLA: SATISO SAHULUMENDE NO. R. 1180 SANGAMHLAKA 17 NOVEMBA 2000;
